Re: Sarah, oled see sina?

by **Zeb Crawstone** 03.10.16 19:23

Zeb naeris sellepeale oma armsat naeru, nagu talle öeldud on. Kas see armas on, ei oska Zeb ise hinnata aga eks igaüks hindab ise. "Ma pole juba ammu enda tiibasid kasutanud, pole vaja olnud," sõnas mees mõtlikult. Siin koolis on kõik käe-jala juures ja kuhugi kaugele minema ei pea. "Äkki tahad lendama minna, tahaks näha kui kiires need deemonid siis ka on," pakkus ingel välja. Lendamist ei tohi ju mugavuse pärast ära unustada.

by **Valencia Abela Hale** 03.10.16 20:28

''Ma ei oska öelda, kui kiired me oleme, aga enamasti vastupidavamad oleme küll, kui inglid ja tiivad saavad suurema hoo sisse lüüa ühe löögiga,'' sõnas Valencia selle peale. Ta sai selle võrdluse tänu oma enda kogemustele tuua. Ta jumaldas meeletult rohkem oma deemoni tiibu. ''Aga vabalt võib ühe lendamis tiiru teha,'' nõustus sellegi poolest Abela lendamise tiiruga.

by **Zeb Crawstone** 03.10.16 21:01

"Noo eks vaatab, kes võidab," sõnas Zeb kavala muigega. Muidugi ei olnud ta kindel kas võidab kuid proovida ju võis. Zeb lasi oma tiivad valla, need ei olnud suure, kuid siiski ilusad. Talle meeldivad. Varsti tegi ka Valencia oma tiivad lahti ning Zeb uuris neid. Need olid tõesti ilusad ning suuremad, kui inglite omad. "Oled valmis?" küsis ta ning tõusis vaikselt õhku.

by **Valencia Abela Hale** 03.10.16 21:09

Valencia oli vabastanud oma tiivad, mida tegelikult ei saanud ingli omadega võrrelda. Tema süsimustad suled ja kuldne varjund ning inglite lumivalge värv ning õrn hõbedane varjund olid ikka nii erinevad. Ta tõukas end maast lahti ja tundis kuidas tuul tema sulgi silitas ja mida kõrgemale ta jõudis seda parem oli ka tunne. Ta võis lennata iga hetk kui tahtis, aga uuesti tiibade vabastamine oli alati hea tunne, lausa meeli ülendav, ükskõik kui vana sa ka polnud. Vähemalt seda uskus Valencia.

by **Zeb Crawstone** 03.10.16 21:16

Zeb naeratas, kui neidis ennast maast lahti tõukas ja kõrgusesse kadus. Tiibade uuesti avamine oli tõesti kõige mõnusam tunne, sa saad olla täpselt selline nagu tahad ja kes ta tegelikult oled. Ingel tõusis veelgi kõrgemale ning sättis ennast deemoniga samale tasandile. Korraks vaatas ta veel naist, kuid sööstis siis edasi. Selliselt kõrguselt nägi kooliümbrus välja imeline.

by **Valencia Abela Hale** 03.10.16 21:22

Abela muigas, kui Zeb edasi kaugemale kihutas ning otsustas järgi lennata, kuid hoidis sellegi poolest taha poole, sest ta ei viitsinud hetkel kuhugi kiirustada. Tal oli hoopis mõttes tüng, mida mehele teha, aga selle õnnestumine oli juba teine asi. Neiu oli peaaegu noormehe kannul ning nautis tuult, mis sinul tiibu ja jälgis puulatvasi ning tuttavaid kohti, mis eemalt paistsid. Hea, et kooli oli sellises vähe asustatud kohas, sest vastasel juhul oleks inimestel väga veider vaadata, mis toimub. Vähemalt Valencia arvas nii.

by **Zeb Crawstone** 03.10.16 21:40

Zeb pööras ennast selili ning lendas edasi nägemata kuhu ta sõidab. Korraks viis ta enda pilgu neidisele ja taastas siis enda algse asendi. Kõige parem oli lennata siis, kui oli veel mõnus tuul. Andis hoogu veel rohkemgi. Eks Valencia peab oma tünga ära tegema, et näha kas see õnnestub või ei. Paljud kes siia tulevad, ei tea milliseid inimesi võib siit leida, paljud on kohkunud, kui näevad ingleid või deemoneid.

by **Valencia Abela Hale** 04.10.16 16:37

Valencia jälgis noormeest ja kui too talle seljaga oli ning märkas, et tüüp väga ei jälgi teda, siis otsustas neiu juhuse ära kasutada. Ta lasi tiivad lõdvaks, mis tähendas, et need ei hoidnud teda enam õhus ja kukkus alla metsa poole. Reaalselt tahtis ta tegelikult end ära peita, aga kui ta oleks puudesse tuhisenud oleks noormees sellest kohe aru saanud. Seega neiu kasutas teist viisi ja lootis, et ta reaktsioon on piisavalt kiire, et mitte sellest kehast ka ilma jääda mõneks ajaks, sest suurte murdude paranemine võttis siiski aega. Neiu oli kukkumisega puude vahele jõudnud ning lasi tiibadel jälle end kanda ja sättis end ühe tugevama puu oksale istuma ning jälgis, ega Zeb teda ei näe ja tõmbas tiivad sisse. Raskus, mis tal oli selja poole olnud kadus nüüd, kuid ta oli sellega juba õnneks harjunud.

by **Zeb Crawstone** 04.10.16 20:01

Zeb tuhises rahulikult edasi ning eeldas, et Valencia on tema selja taga. Tal polnud mõtteski, et neiu võiks ta seljatagant kaduda. Mingi hetk aga kuulis ta ainult enda tiibade lööke, koheselt pööras ta ümber ja avastas, et neidis ei ole enam tema selja taha. Kiiresti vaatas ta maapinna poole, kuid ei märganud midagi. Mis küll juhtus? Zeb peatus ning hakkas maapinna poole tuhisema. "Valencia?" hüüdis ta ning proovis neidu leida.

by **Valencia Abela Hale** 04.10.16 20:10

Neiu küll kuulis Zeb'i end hüüdmas, aga kui ta oleks vastanud, siis oleks ta end reetnud, seega tuli vaikides nüüd puu oksal istuda. Ta oli ikka täielikult saatanast neiu, see oli deemonile ka omane, neiu oli saanud endale väga õige rassi ja seda enam muuta ei saanud. Mõned asjad käisid koos tema olemusega kaasas. Oleks ta sõbralik ja tore poleks ta absoluutselt deemon ju. Panna teisi muretsema oli osa tema mõttest vist, samas kui tema pärast muretsema ei pidanudki.

by **Zeb Crawstone** 06.10.16 7:16

Zeb oli madalale õhku seisma jäänud ning vaatas ringi, lootes, et leiab neidise. Ühel hetkel nägi ta vilksamisi kedagi nagu okste vahel. Mees oli kindel, et see oli Valencia, ta oli temaga mänginud. Muidugi ei saanud asi nii jääda. Vaikselt hakkas ingel uuesti taeva poole tõusma ning ühel hetkel ta kadus. Hea, et inglitel on võime ennast nö 'ära kaotada'. Nii vaikselt kui võimalik langes Zeb puude vahele ja lähenes tüdrukule. Ingli tiivad olid väiksemad ja seega oli nendega lihtsam okste vahel manööverdada. "Sa hirmutasid mind korralikult," lausus ta, kui oli deemoni selja taha jõudnud ja ennast uuesti nähtavale toonud.

by **Valencia Abela Hale** 06.10.16 11:29

Valencia ei pööranud sellel hetkel tähelepanu Zeb'ile vaid süvenes oma tulemasina otsimisele, mis näitas sellel hetkel tema ebaprofessionaalsust ning kui uuesti taevasse vaatas, siis noormeest ei olnud. Ta kortsutas kulmu. Neiu võpatas korralikult, kui äkki Zeb ta seljataga oli ning see oli nii võrd suur ehmatus, et ta lasi oskast lahti ise lennates maa poole, jumal tänatud, et ta oli õhu taltsutamises teadja, ta tekitas enda alla õhu mati, mis ta nii öelda kinni püüdis laskmata surnuks kukkuda, ta lasi rahulikult end maa poole ja lõpuks kui maad puudutas ohkas. ''Ära mitte kunagi, mitte midagi sellist, mitte kellelegi enam tee,'' hõikas neidis üles kuti poole vaadates olles ise maas selili.

by Sponsored content